-
1 рука
78 С ж. неод.1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;золотые руки kuldsed käed;руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;средней \рукаи kõnek. keskpärane;не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;из первых рук kelle enda käest, algallikast;на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;тяжёл vтяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;сидеть сложа руки käed rüpes istuma;сон в руку unenägu läks v on läinud täide;чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;бить vударять vударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;брать vвзять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;брать vвзять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;брать vвзять себя в руки end kätte v kokku võtma;греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;давать vдать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;давать vдать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;давать vдать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;давать vдать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;держать себя в \рукаах end vaos hoidma;играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;иметь руку seljatagust omama;ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;марать vзамарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;набивать vналожить руку на что millele käppa peale panema;наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;носить на \рукаах кого keda kätel kandma;отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;плыть в руки кому kellele sülle langema;подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;связать руки кому keda käsist siduma;связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;смотреть vрук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;сходить vсойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;\рукаа не дрогнет vне дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;\рукаа не поднимается vне поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;сбывать vсбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;мастер на все руки meister v mees iga asja peale;из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умеретьна чьих\рукаах kelle käte vahel surema;из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;\рукаи kelle kätt paluma;предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma -
2 поставить
278a Г сов.несов.ставить 1. кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); \поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema v asetama, \поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, \поставить заплату lappi peale panema, \поставить точку punkti panema (ka ülek.), \поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, \поставить на место kohale v paika panema, \поставить самовар teemasinat üles panema, \поставить подножку кому kellele jalga taha panema, \поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, \поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, \поставить под контроль kontrolli alla panema v seadma, \поставить перед фактом fakti ette seadma v panema, \поставить в пример eeskujuks seadma, \поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо \поставить дело asja hästi korraldama, \поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, \поставить подпись alla kirjutama, \поставить опыт katset tegema, \поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;2. что kõnek. ehitama, püstitama; \поставить дом maja üles lööma, \поставить памятник mälestussammast püstitama;3. что lavastama, lavale tooma; \поставить оперу ooperit lavastama;4. что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;5. кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; \поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, \поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama v teistest kõrgemale seadma, \поставить за правило reegliks võtma;6. что, кому, без доп. madalk. välja tegema; \поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema; ‚\поставить vставить в вину что кому kellele mida süüks panema v arvama;\поставить vставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks v peamiseks pidama;\поставить vставить в тупик keda ummikusse ajama;\поставить vставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse v kategooriliselt küsima;\поставить vточки над и i-le punkti (peale) panema;\поставить vставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama;\поставить vставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema;\поставить vставить к стенке кого keda seina äärde panema;\поставить vставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;\поставить vставить на вид кому что kellele märkust tegema;\поставить vставить на карту что mida mängu v (ühele) kaardile panema;\поставить vставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma;\поставить vставить vподнять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada v jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema;\поставить vставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma v asetama;\поставить vставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma;\поставить v -
3 упрек
18 С м. неод. кому-чему, в чём, за что etteheide; молчаливый \упрек sõnatu etteheide, дружеский \упрек sõbralik etteheide, тяжкий \упрек ränk etteheide v süüdistus, \упрек в неоткровенности etteheide ebasiiruse pärast, сказать с \упреком etteheitvalt ütlema, бросить \упрек кому kellele ette heitma, etteheidet tegema, не в \упрек будь сказано ära võta v ärge võtke seda etteheitena, see pole paha pärast öeldud, осыпать \упреками etteheidetega üle külvama, ставить в \упрек кому что keda milles süüdistama, kellele mida ette heitma, без \упрека laitmatu, laitmatult -
4 вбивать
169a Г несов.сов.вбить что, во что (sisse) lööma v taguma; \вбивать гвоздь в стену naela seina lööma; ‚\вбивать vвбить в голову кому что kõnek. kellele pähe taguma v tuupima mida;\вбивать vвбить себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida -
5 прочитать
165a Г сов.несов.прочитывать 1. что (läbi v. ette v. maha v. välja) lugema; \прочитать статью kirjutist v artiklit läbi lugema, \прочитать наизусть peast lugema, \прочитать кому что ette lugema kellele mida, \прочитать доклад ettekannet pidama, \прочитать по слогам veerima, silphaaval lugema, \прочитать на лице что mida näost välja lugema, \прочитать во взгляде pilgust (välja) lugema;2. (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) lugema; \прочитать до утра hommikuni lugema -
6 припомнить
269a (повел. накл. припомни) Г сов.несов.припоминать 1. кого-что meelde tuletama, meenutama; ära tundma; не могу всего \припомнитьить ma ei suuda kõike meelde tuletada, \припомнитьить чей совет kelle nõuannet meenutama;2. (без несов.) кому, что kõnek. meelde tuletama (ähvardusena), я тебе это \припомнитью! küll ma seda sulle veel meelde tuletan! -
7 отдавить
Г сов.несов.отдавливать кому что ära v puruks tallama v sõtkuma, (valusasti) peale astuma; лошадь \отдавитьла собаке лапу hobune sõtkus koeral käpa katki v haigeks, в толпе ему больно \отдавитьли ногу talle astuti rahvamurrus valusasti jala peale -
8 повод
1 С м. неод. aje, ajend, tõuge, tõugend, sund, motiiv, impulss; ettekääne; послужить \поводом ajendiks olema, \повод для ссоры tüli põhjus, без всякого \повода ilma igasuguse põhjuseta, дать \повод кому что делать kellele põhjust v alust andma mida teha, разговор по \поводу новой книги kõnelus uue raamatu üle, беспокоить по всякому v любому \поводу igal võimalikul v tühisemalgi v ükskõik mis põhjusel tülitama, придираться по любому \поводу igast pisiasjast kinni hakkama -
9 ставить
277 Г несов.1. кого-что panema, paigutama, asetama; \ставить вещи на место asju kohale panema, \ставить в ряд ritta seadma v panema, reastama; \ставить книги на полку raamatuid riiulile v riiulisse panema, \ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, \ставить кастрюлю на огонь potti v kastrulit tulele panema, \ставить друг на друга ülestikku v üksteise peale panema v asetama, \ставить горчичник sinepiplaastrit panema, \ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, \ставить заплату lappima, paikama, \ставить тесто tainast kerkima panema, \ставить вино kõnek. veini käärima panema, \ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, \ставить самовар samovari v teemasinat üles panema, \ставить часы kella õigeks panema, \ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, \ставить сеть võrku sisse panema v sisse laskma, \ставить в бригадиры v бриадиром kõnek. brigadiriks panema, \ставить в угол nurka panema, \ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), \ставить на ноги (1) püsti panema v tõstma, (2) ülek. jalule aitama, \ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), \ставить точку punkti panema (ka ülek.), \ставить тройку kolme panema (hinnet), на очередь järjekorda panema, \ставить на голосование hääletusele panema, \ставить у власти võimule panema, \ставить под сомнение kahtluse alla seadma v panema, \ставить в затруднительное положение täbarasse v rumalasse olukorda v kitsikusse panema, \ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, \ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, \ставить клеймо märgistama, \ставить мины mineerima, miine panema;2. что püstitama (ka ülek.), ehitama; \ставить памятник mälestussammast püstitama, \ставить мачту masti püstitama, \ставить рекорд rekordit püstitama, \ставить вопрос küsimust (üles) tõstma v üles seadma, \ставить паруса purjesid üles tõmbama v üles tõstma v heiskama;3. что lavastama, lavale tooma; \ставить пьесу näidendit lavastama, \ставить оперу ooperit lavale tooma;4. что seadma, tegema; \ставить новые цели uusi eessmärke seadma, \ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, \ставить в пример eeskujuks seadma, \ставить задачей ülesandeks seadma, \ставить в соответствие vastavusse seadma v viima, \ставить перед фактом fakti ette seadma, \ставить серьёхную задачу перед кем kelle ette rasket v tõsist ülesannet seadma, \ставить голос häält seadma (lauljal), \ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, \ставить доклад ettekannet tegema v pidama, \ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, \ставить препятствие takistusi tegema, takistama, \ставить кляксу tindiplekki tegema, \ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, \ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma v tähtpäeva määrama;5. что korraldama, organiseerima; \ставить работу tööd korraldama v organiseerima, \ставить опыты katseid korraldama v tegema v sooritama;6. что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; \ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama v arvama v lugema, \ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama v arvama, süüdistama, \ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко \ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama; ‚всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama v iga viga pahaks panema;\ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima;\ставить на вид кому kellele märkust tegema;\ставить на кон что kõnek. mida mängu v kaalule panema;\ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale v õrrele panema, samale pulgale panema;\ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;\ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma;ни во что не \ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski v mitte millekski pidama;\ставить во главу угла что mida peaasjaks v kõige tähtsamaks v peamiseks pidama, mida millegi nurgakiviks pidama;\ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõestatama v teravalt üles tõstma;\ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema;\ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema v naelutama;\ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema;\ставить на карту что mida mängu v kaalule v ühele kaardile panema;\ставить под вопрос küsimärgi alla panema v seadma;\ставить под ружьё püssi alla panema;\ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. -
10 отдать
227 Г сов.несов.отдавать 1. кого-что, кому-чему tagasi v ära andma, tagastama; \отдатьть долг võlga tagasi andma v tasuma, \отдатьть книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, \отдатьть визит vastukülaskäiku v vastuvisiiti tegema, \отдатьть в аренду välja rentima, rendile andma, \отдатьть напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), \отдатьть вещи на хранение asju hoiule andma, \отдатьть в починку parandusse andma, \отдатьть жизнь за родину kodumaa eest elu andma, \отдатьть свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, \отдатьть голос за кого kelle poolt hääletama v oma häält andma, \отдатьть за бесценок kõnek. poolmuidu v võileivahinna eest ära andma v müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud v annaksin paljugi mille eest, \отдатьть под суд kohtu alla andma, \отдатьть в солдаты aj. nekrutiks andma, \отдатьть на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), \отдатьть приказ käsku andma, \отдатьть честь sõj. au andma, \отдатьть предпочтение eelistama, \отдатьть поклон van. kummardama, kummardust tegema;2. кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; \отдатьть за старика vanamehele mehele panema, \отдатьть замуж за кого v в жёны кому mehele panema, \отдатьть в школу kooli panema;3. (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, \отдатьло в спину seljast käis valuhoog läbi;4. что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; \отдатьть канат köit lahti päästma v tegema, \отдатьть концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, \отдатьть якорь ankrut hiivama, \отдатьть рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, \отдатьть назад madalk. taganema;5. кого-что, кому-чему pühendama; \отдатьть жизнь науке oma elu teadusele pühendama, \отдатьть все силы чему kogu jõudu pühendama millele; ‚\отдатьть vотдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema;\отдатьть vотдавать v\отдатьть vотдавать последний долг кому liter. viimset v viimast austust avaldama;\отдатьть v -
11 докладывать
vgener. (что-л., кому-л., о ком-л., о чем-л.) aru andma, (что-л., кому-л., о ком-л., о чем-л.) ette kandma, (что-л., кому-л., о ком-л., о чем-л.) kõnelema, (что-л., кому-л., о ком-л., о чем-л.) raporteerima, (что-л., кому-л., о ком-л., о чем-л.) refereerima -
12 предоставить
vgener. (кого-л., что-л. кому-л., чему-л.) hoolde andma v. jätma, (кого-л., что-л. кому-л., чему-л.) käsutusse andma v. jätma, (кого-л., что-л. кому-л., чему-л.) pakkuma, (кого-л., что-л. кому-л., чему-л.) võimaldama, (кого-л., что-л. кому-л., чему-л.) võimalust andma -
13 привить
vbotan. (кому-л., чему-л. что-л.) (külge) pookima, (кому-л., чему-л. что-л.) istutama, (кому-л., чему-л. что-л.) kaitsesüstimist toimetama, (кому-л., чему-л. что-л.) sisendama, (кому-л., чему-л. что-л.) vaktsineerima -
14 стать
223 Г сов.несов.становиться 1. seisma jääma; \статьть в дверях uksele v ukse ette seisma jääma, \статьть у окна akna alla seisma jääma, \статьть в очередь järjekorda seisma v võtma v asuma, \статьть в позу poosi v asendit võtma, poosi v asendisse jääma, негде \статьть pole kohta, kus seista, \статьть на колени põlvitama, põlvili laskuma v langema (ka ülek.);2. asuma; \статьть на пост vahipostile asuma, \статьть на вахту vahti v vahikorda asuma, \статьть на трудовую вахту töövalvele asuma, \стать за прилавок leti taha asuma, \статьть лагерем laagrisse jääma, \статьть на ночёвку ööbima v öömajale jääma, \статьть во главе etteotsa asuma, \статьть на мель madalikule jooksma v sõitma v minema v ajama, \статьть на якорь ankrusse heitma, ankurduma, \стать на стоянку parkima, \статьть в строй (1) rivvi astuma v võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф \статьнет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, \статьть у власти võimule astuma v asuma, он \статьл на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, \статьть на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, \статьть на работу tööle asuma, \статьть на путь совершенствования end täiendama asuma v hakkama;3. (püsti) tõusma; \статьть на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), liter. jalgu alla saama, \статьть на цыпочки kikivarvule v kikivarbaile tõusma, \статьть на четвереньки käpuli v käpukile v neljakäpakile laskma;4. за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; \статьть на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, \статьть за правду tõe eest seisma v väljas olema;5. (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе \статьла луна kuu on tõusnud, над болотом \статьл туман soo kohale tõusis v kerkis udu, \статьл вопрос kerkis küsimus;6. (без несов.) seisma jääma; лошади \статьли hobused jäid seisma, часы \статьли kell jäi seisma v on seisma jäänud;7. (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река \статьла jõgi on kinni v jääs v külmunud;8. (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним \статьло после болезни mis temast pärast õpdemist v haigust on saanud, \статьть жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;9. кем-чем saama; \статьть взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он \статьл писателем temast on kirjanik saanud, \статьть законом seaduseks saama v muutuma;10. кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не \статьнет kui mind enam ei ole, сил не \статьло jõud on otsas v kadunud, olen rammetu, денег не \статьло raha sai v lõppes otsa, не \статьло чего mis kadus (müügilt, majast);11. (без несов.) с инф. hakkama; мне \статьло плохо mul hakkas halb, \статьть не по себе ebamugav v kõhe hakkama, я не \статьну читать ma ei hakka lugema, он \статьл вспоминать ta hakkas meenutama, что ты \статьнешь делать mida sa tegema v peale hakkad, \статьло светать hakkas koitma, он \статьл работать ta hakkas tööle, он не \статьл даже слушать ta ei hakanud kuulamagi v ei võtnud kuuldagi;12. кем-чем, каким muutuma, minema; город \статьл ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он \статьл нервным v нервный ta on närviliseks läinud, мне \статьло грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, \статьло светло on valgeks läinud, она \статьла похожа на мать ta on ema nägu läinud;13. end nimekirja v arvele võtma; \статьть на учёт end arvele võtma, \статьть на очередь end järjekorda panema;14. (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это \статьнет дорого see läheb kalliks v ilusat raha maksma, поездка \статьла в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;15. pidama jääma; за чем дело \статьло mille taha asi pidama v toppama jäi, за мной дело не \статьнет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело \статьло asi jäi tühja taha v pärast toppama;16. с когостанет 3 л. буд. вр. kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого \статьнет sinust v sinult võib seda oodata; ‚во что бы то ни \статьло maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest;\статьло быть kõnek. tähendab, järelikult, seega;ни \статьть ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda;не уметь ни \статьть ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama;\статьть vстановиться на своё место paika v oma kohale minema v asuma;\статьть в копеечку vв копейку кому kõnek. kellele kena kapika maksma minema;\статьть горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma;\статьть грудью 46 за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; \статьть v становиться на пути vна дороге кого, у кого,\статьть v\статьть как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud v nagu post v nagu soolasammas;\стать vстановиться в тупик segadusse v kitsikusse sattuma, kimpu v kimbatusse jääma;\стать vстановиться поперёк горла кому kõnek. kõrini v villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma -
15 выставить
278*a (повел. накл. \выставитьи и \выставитьь, \выставитььте) Г сов.несов.выставлять 1. что (välja) tõstma; мы \выставитьили шкаф в переднюю me tõstsime kapi esikusse, \выставитьить рамы aknaid eest ära tõstma v võtma, \выставитьить на стол бутылки с молоком piimapudeleid lauale tõstma v panema;2. кого madalk. välja viskama v ajama; \выставитьить за дверь (toast) välja viskama;3. кого-что välja panema; eksponeerima; näitama, demonstreerima; на выставке было \выставитьлено много пейзажей näitusel oli (väljas) palju maastikumaale, на витрину \выставитьили новый товар vaateaknale pandi uus kaup, \выставитьить часовых tunnimehi paigutama v postile panema, \выставитьить команду meeskonda välja panema;4. кого esitama, üles seadma; \выставитьить требование nõudmist esitama, \выставитьить двух кандидатов kahte kandidaati üles seadma;5. кого, кем kõnek. silma paista laskma, esile tõstma; он \выставитьил себя в дурном свете ta näitas end halvast küljest, \выставитьить как образец eeskujuks seadma, näidisena esitama;6. что, кому välja panema (hindeid); ученикам \выставитьили годовые отметки õpilastele pandi aastahinded välja;7. что peale märkima v kirjutama; \выставитьить дату kuupäeva peale märkima millele, dateerima mida;8. что, чего, кому kõnek. välja tegema, kostitama; \выставитьить вина кому veini välja tegema kellele, \выставитьить угощение кому kostitama keda;9. что välja sirutama, ette ajama, nähtavale sättima; \выставитьить голову в окно pead aknast välja pistma, \выставитьить подбородок lõuga ette ajama -
16 оказать
198 Г сов.несов.оказывать 1. что, кому osutama, avaldama; \оказать услугу teenet tegema v osutama, \оказать сопротивление vastupanu osutama, vastu hakkama, \оказать внимание tähelepanu osutama, \оказать влияние на кого-что mõju avaldama kellele, mõjutama keda, \оказать содействие kaasa aitama, \оказать помощь кому abi andma kellele, abistama keda, \оказать предпочтение кому eelistama keda, \оказать покровительство кому soosima keda, \оказать доверие кому usaldama keda, \оказать радушный приём кому hästi v lahkelt vastu võtma keda, \оказать поддержку кому toetama keda, \оказать честь au tegema;2. что van. ilmutama, üles näitama; \оказать мужество mehisust ilmutama v üles näitama -
17 питать
165a Г несов.1. кого-что, чем toitma (ka ülek.);2. что, чем varustama; \питать город электроэнергией linnale elektrit andma;3. что к кому ülek. tundma; \питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, \питать отвращение к кому vastikust tundma, \питать надежду lootust hellitama, \питать ненависть к кому keda vihkama, \питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, \питать уважение к кому kellest lugu pidama, \питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses v hinges kandma -
18 глаз
4 С м. неод. (род. п. ед. ч. \глаза и \глазу, предл. п. о \глазе и в \глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые \глаза sinisilmad, карие \глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые \глаза kavalad silmad, kaval v kelm pilk, запавшие \глаза aukuvajunud silmad, мутные \глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие \глаза lühinägelikud silmad, \глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский \глаз peremehesilm, слепой на один \глаз ühest silmast pime, слёзы на \глазах pisarad silmis, со слезами на \глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить \глаза silmi maha lööma; ‚дурной \глаз kuri v paha silm;тут нужен \глаз да \глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla;не в бровь, а в \глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku;темно, хоть \глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista;на \глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes;не смыкает \глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja;для отвода \глаз silmapetteks;с пьяных \глаз madalk. purjuspäi;с \глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest;\глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani v suureks;\глаза разбегаются vразбежались silme ees lööb v lõi kirjuks, võtab v võttis silmad kirjuks;\глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais);идти куда \глаза глядят minema, kuhu jalad viivad;делать vсделать большие \глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama;проглядеть все \глаза kõnek. pikisilmi ootama v vaatama;отводить vотвести \глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima;бить в \глаза кому kellele silma hakkama v torkama;во все \глаза глядеть vсмотреть на кого-что kõnek. üksisilmi v teraselt v hoolega vaatama v vahtima;в \глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) v ihusilmaga v kunagi näinud;в \глаза говорить vсказать кому kellele näkku v suu sisse ütlema;попасться на \глаза кому kelle silma alla sattuma;закрыть \глаза на что silma kinni pigistama ( mis koha pealt); (этого)за \глаза хватит vдовольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi;за \глаза говорить tagaselja rääkima;пускать пыль в \глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama;читать vвидеть по \глазам что mida silmist lugema;своим vсобственным \глазам не верит ei usu oma silmi;пожирать \глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima;пробежать \глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma;на \глазах у кого kelle silma all v ees;смотреть vвидеть невооружённым \глазом palja silmaga vaatama v nägema;с \глазу на \глаз с кем kellega nelja silma all;как бельмо на \глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema;сна нет ни в одном \глазу kõnek. ei saa sõba silmale;ни в одном \глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud;у семи нянек дитя без \глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi -
19 показать
198 Г сов.несов.показывать 1. кого-что, кому-чему (ette) näitama; \показать паспорт passi näitama, \показать, как делать ette näitama, kuidas teha tuleb, \показать больного врачу haiget arstile näitama, \показать язык keelt näitama;2. чем, на кого-что näitama, osutama; \показать пальцем sõrmega v näpuga näitama (ka ülek.), \показать рукой käega näitama v osutama, \показать дорогу кому kellele teed näitama v juhatama;3. кому-чему, что (üles) näitama, ilmutama, demonstreerima, kujutama; часы показали полночь kell näitas kesköötundi, \показать прекрасные знания hiilgavaid teadmisi näitama v ilmutama, \показать лучшее время в беге на 100 м saja meetri jooksus parimat aega saavutama v näitama (kõnek.), \показать себя на деле end töös näitama, \показать опыт katset demonstreerima, \показать своё превосходство oma üleolekut näitama v demonstreerima, \показать в романе romaanis kujutama, я ему покажу kõnek. ma talle (veel) näitan;4. (без несов.; без страд. прич.) на кого, с союзом что jur. tunnistama, tunnistust andma; \показать под присягой vande all tunnistama v tunnistust andma,5. показан, \показатьа, \показатьо, \показатьы (кр. ф. страд. прич.) (on) soovitatav v sobiv v näidustatud v kasulik; больному показан покой haige vajab rahu; ‚\показать v\показать vпоказывать спину (1) selga pöörama, (2) sääri v putket tegema;не \показать vвиду mitte teist nägugi tegema, mitte välja näitama;\показать vногти vноготки vзубы kõnek. hambaid näitama;\показать кузькину мать madalk.,\показать, где раки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb v keedab v pruulib;\показать vпоказывать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama (julguse puudumise tõttu);\показать vпоказывать товар лицом keda-mida kõige paremast küljest v kõige soodsamas valguses näitama;\показать vпоказывать пятки kõnek. sääri v putket tegema, varvast laskma v viskama -
20 положить
Г сов.несов.класть 311a1. кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõsäma; \положить книгу на стол raamatut lauale panema, \положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, \положить больного в больницу haiget haiglasse panema v paigutama, \положить сахар в чай teele v tee sisse suhkrut panema, \положить ногу на ногу jalga üle põlve panema v tõstma, \положить границу чему millele piiri panema, \положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, \положить конец чему millele lõppu tegema, \положить в основу aluseks võtma, \положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, \положить стихи на музыку v на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;2. на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;3. что, на что kõnek. kulutama;4. (без несов.) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;5. 311b (без несов.) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;6. (без несов.) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu v palk;7. положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. тuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib v talitab nii, nagu on kohane meremehele;8. положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname; ‚положа руку на сердце kätt südamele pannes;как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab;\положить v\положить vкласть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma;\положить vкласть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama v panema;вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
См. также в других словарях:
кому что — кому/ что/ Выбрали кому что понравилось … Слитно. Раздельно. Через дефис.
Кому что Бог даст. — Кому что на роду написано. Кому что Бог даст. См. СУДЬБА ТЕРПЕНИЕ НАДЕЖДА … В.И. Даль. Пословицы русского народа
Кому что по душе, а цыгану яичница. — Кому что по душе, а цыгану яичница. См. ПИЩА … В.И. Даль. Пословицы русского народа
Кому что гребтится, тот того и боится. — Кому что гребтится (думается), тот того и боится. См. СМЕЛОСТЬ ОТВАГА ТРУСОСТЬ … В.И. Даль. Пословицы русского народа
Кому что достанется. — (или: доведется). См. СЧАСТЬЕ УДАЧА … В.И. Даль. Пословицы русского народа
Кому что на роду написано. — см. Кому что Бог даст … В.И. Даль. Пословицы русского народа
КОМУ ЧТО ДОЛЖЕН — всем прощаю присл. 1. Слова прощания. 2. Выражение нежелания возвращать долг. Кому то херовато макар., яп. Скорая помощь … Толковый словарь современных разговорных фразеологизмов и присловий
кому что — ком у чт о … Русский орфографический словарь
приписывать кому что — Присваивать, относить, влагать в уста. Ср … Словарь синонимов
Не хвались сумою: кому что Бог даст. — Не хвались сумою: кому что Бог даст. См. ПОХВАЛА ПОХВАЛЬБА … В.И. Даль. Пословицы русского народа
Кому (что) должен - всем прощаю — 1) о нежелании возвращать долг; 2) прощание … Живая речь. Словарь разговорных выражений